Multiplication Games Math quiz

Analüüsis AppCompare

Kui laps hakkab korrutustabeleid õppima, võib töövihiku kordamine kiiresti tüütuks muutuda. Multiplication Games Math quiz läheneb samale oskusele mängulisemalt: vastuseid tuleb otsida küsimuste kaudu, mitte üksnes rida-realt pähe õppida. Minu hinnangul sobib see kõige paremini lühikesteks harjutuskordadeks, kus eesmärk on muuta tuttavad tehted enesekindlamaks, mitte asendada õpetaja selgitusi või põhjalikku matemaatikaõpet.

See on BrainSoft Appsi tasuta matemaatikamäng lastele. Rakenduse keskmine hinne on 4,4 ning seda on hinnanud umbes 259 000 kasutajat; paigaldusi on kogunenud üle 10 miljoni. Need arvud viitavad laiale kasutajaskonnale, kuid lapsele sobivuse otsustab ikkagi see, kas küsimuste vorm ja tempo talle meeldivad. Vanusemärgistus PEGI 3 tähendab, et mäng on suunatud ka noorematele kasutajatele.

Mida mängult oodata

Esimesel avamisel tasub mõelda sellest kui korrutamise harjutamise mängust, mitte terviklikust matemaatikakursusest. Põhifookus on korrutustabelitel ja ülesannete lahendamisel. Selline kitsas siht on kasulik, kui laps oskab juba tehte tähendust, kuid vajab vastuste kiiremini meenutamiseks kordamist. Kui korrutamine on alles täiesti uus mõiste, aitab täiskasvanu selgitus enne mängimist vältida seda, et laps hakkab tehteid lihtsalt juhuslikult ära arvama.

Mänguvorm võib muuta kordamise kergemini alustatavaks: laps saab võtta ette mõned ülesanded ning näha, kus vastus kohe meenub ja kus tuleb veel mõelda. Minu jaoks on just see praktiline väärtus. Parem on lõpetada lühike harjutus enne väsimuse tekkimist kui nõuda pikka seanssi, mille lõpuks laps klõpsab vastuseid hooletult. Mäng ei muuda matemaatikat iseenesest lihtsaks, kuid võib anda harjutamisele selgema ja vähem töövihikulaadse raami.

Rakendus on tasuta, ent Play kaudu arveldatavad rakendusesisesed ostud jäävad 0,59 ja 22,99 euro vahele. Kui laps kasutab telefoni või tahvelarvutit iseseisvalt, tasub ostuvõimalustest lapsevanemaga enne rääkida ja seadme ostuseaded üle vaadata. Nii ei teki ootamatut segadust, kui ekraanil tuleb ette tasuline valik. Ma ei käsitle mängu tasulisena, kuid tasuta allalaadimine ei tähenda, et iga võimalik lisavalik oleks tingimata tasuta.

Alusta lihtsa ja rahuliku seadistamisega

Pärast paigaldamist on mõistlik teha esimene tutvumine koos lapsega. Vaadake enne mängimist, kuidas küsimused ekraanile ilmuvad ja kuidas vastust valitakse. See pole keeruline sissejuhatus, vaid viis vähendada algaja jaoks juhuslikku vajutamist. Kui laps loeb aeglaselt, anna talle vastuse leidmiseks aega: matemaatikaoskuse harjutamine ja ekraanil tegutsemise kiirus pole sama asi.

Esimese avamise juures ei tasu üritada kõike korraga selgeks saada. Las laps uurib esmalt rahulikult üht küsimust ja saab aru, mida temalt oodatakse; täiskasvanu võib vajaduse korral juhendada, kuid võiks jätta vastuse leidmise lapsele. Nii märkad kohe, kas raskus on korrutamises, küsimuse lugemises või puuteekraaniga tegutsemises. Need kolm asja võivad alguses üksteisega seguneda, eriti noorema lapse puhul, ning nende eristamine hoiab ära asjatu pettumuse.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Enne esimest vooru leppige kokku väike eesmärk, näiteks lahendada mõned tehted tähelepanelikult ja nimetada valitud vastus kõva häälega. Nii kuuleb laps ise, kas ta teab tehet või valib vastuse pelgalt tuttava mustri järgi. See töövõte on eriti kasulik siis, kui laps kipub valikvastustega harjutustes kiiresti vajutama. Mängu võiks kasutada õppimise kõrval, mitte nii, et tulemus ekraanil muutub ainsaks märgiks, kas laps matemaatikas edeneb.

Esimese eduelamuse saamiseks tasub valida hetk, mil laps pole juba väsinud koolipäevast või muudest tegevustest. Las ta lahendab küsimuse iseseisvalt, ütleb tehte ja vastuse välja ning selgitab vajaduse korral, kuidas ta selleni jõudis. Kui vastus läheb valesti, pole vaja vooru kohe katkestada ega kogu tabelit uuesti ette lugeda. Võtke üks eksimus rahulikult lahti: näiteks korrake tehet esemete, sõrmede või paberile joonistatud rühmade abil ning proovige siis uuesti.

Hea algus ei tähenda, et laps peaks kõik vastused esimesel korral õigesti saama. Sisukam väike võit on see, kui ta oskab pärast mõtlemist selgitada, miks üks vastus sobib. Näiteks võib ta öelda, et neli korda kolm tähendab nelja rühma, milles on igas kolm eset. Kui sõnaline seletus käib üle jõu, aitab sama mõtet näidata pliiatsite või mänguasjadega. Selline lähenemine muudab eksimuse õppimise osaks, mitte tõendiks, et laps pole mänguks valmis.

Üks kasulik nipp on siduda mängus nähtud raskus päriselulise näitega. Kui laps kõhkleb näiteks sama arvu kordsetes, võib pärast mängu küsida, mitu eset on mitmes võrdses rühmas. See aitab eristada peast meenutamist tehte mõistmisest. Mängu ülesanded annavad harjutamiseks küsimuse; vanema või õpetaja selgitus aitab vajaduse korral mõista, miks vastus õige on.

Kuidas harjutamine päriselus toimima panna

Igapäevane kasutus ei pea tähendama kindlat pikka õppesessiooni. Näiteks võib laps pärast koolist tulekut teha väikese harjutuspausi enne õue minekut või lahendada mõne tehte ajal, kui pere ootab söögi valmimist. Täiskasvanu saab küsida, milline tehe tundus lihtne ja millise juures tuli kauem mõelda. Nii tekib vestlus oskuse üle, mitte pelgalt küsimus, mitu ülesannet läbi sai.

Sellises argiolukorras aitab lihtne rutiin: enne mängu ütleb laps, mida ta täna harjutada tahab, ning pärast nimetab ühe tehte, mis läks ladusalt, ja ühe, mis vajab veel proovimist. See võtab vähe aega ega muuda harjutamist suureks kodutööprojektiks. Kui laps soovib jätkata, võib ta teha veel ühe lühikese vooru; kui ta on valmis, tasub lõpetada. Oluline pole ekraani ees veedetud aeg, vaid see, kas laps jõuab mõelda ja märgata, mida ta juba oskab.

Kui lapsel on järgmisel päeval matemaatikatund, võib mäng olla üks viis korrutustabel meelde tuletada. Selle järel võiks ta kirjutada paberile paar tehet või lahendada õpetaja antud ülesandeid, sest ekraanil vastuse valimine ei pruugi näidata, kas ta oskab sama tehet kirjalikult kasutada. Teine hea olukord on pärast koolis õpitud uue tabeli kordamist: mäng aitab juba käsitletut üle vaadata, ent uut osa tasub õppida koos õpetuse ja näidetega.

Kui laps teeb mängus õigesti, aga jääb töövihikus hätta, tasub tähele panna, mida ülesanne temalt täpselt nõuab. Ekraanil vastuse valimine võib toetada meeldejätmist, kuid kirjalikus ülesandes tuleb vastus ise koostada ning tehe võib olla esitatud teistsuguses järjekorras või tekstis. Sellisel juhul pole lahendus tingimata rohkem mänguaega. Parem on võtta üks tuttav korrutis ja näidata, kuidas see kirjalikult või joonise abil lahendatakse, seejärel paluda lapsel samalaadne ülesanne ise teha.

Vanemale annab kasu ka see, kui ta ei tee igast eksimusest testi. Märka korduvat kõhklust ja keskenduge järgmises lühikeses harjutuses just sellele oskusele, kasutades vahepeal muid tegevusi või paberit. Kui laps eksib eri tehete puhul iga kord, võib põhjus olla väsimus või segadus ülesande mõistmisel, mitte tingimata puudulik mälu. Sellisel juhul on parem paus teha kui rohkem küsimusi järjest läbi suruda.

Kui kaks last kasutavad mängu koos, võib üks esitada tehte ja teine vastata, seejärel rolle vahetada. See on lihtne viis muuta kordamine sotsiaalsemaks, kuid tasub hoida sõbralikku tempot: võistlemine ei tohiks muuta aeglasemalt vastavat last närviliseks. Üks võib mõelda valjusti, samal ajal kui teine kuulab, kas selgitus peab matemaatiliselt paika. Nii saab tähelepanu liikuda pelgalt õigest vastusest põhjenduse juurde, ilma et mängu kasutataks lapse oskuste võrdlemiseks.

Minu jaoks on oluline kompromiss see, et mäng aitab korrutamist korrata, kuid ei asenda muud tüüpi matemaatilisi ülesandeid. Laps, kes peab õppima tehete kirjalikku lahendamist, tekstülesannete mõistmist või korrutamise seost jagamisega, vajab selleks eraldi harjutusi. Seetõttu kasutaksin seda ühe osana õppimisest: mänguline meeldetuletus, millele järgnevad vajaduse järgi suuline selgitus ja paberil tehtavad näited.

Levinud segadused ja sobivuse piirid

Üks võimalik arusaamatus on pidada kiiret õiget vastust tõendiks, et kogu korrutamine on selge. Tegelikult võib laps mõne tuttava tehte kohe ära tunda, kuid teise puhul siiski vajada aega või tuge. Palu tal vahel selgitada, kuidas ta vastuseni jõudis, ning kontrolli, kas ta suudab sama tehet lahendada ka ilma mängu valikuvormita. See väike lisaküsimus annab vanemale sisukama pildi kui üksnes ekraanil nähtud tulemus.

Teine komistuskivi on vastuse kiire äraarvamine. Kui laps proovib järjest valikuid, võib ta küll ülesandest edasi liikuda, kuid õppimist jääb vähemaks. Lepi kokku, et enne puudutamist ütleb ta vastuse välja või mõtleb ühe hetke läbi. Kui ta ei tea, võib ta seda ausalt öelda; see annab võimaluse tehe koos lahti seletada, selle asemel et mängu muuta kiirusevõistluseks.

Valikvastuse vormi puhul võib laps vahel välistada ebatõenäolised variandid, selle asemel et korrutist päriselt meenutada. See pole alati halb strateegia, sest ka vastuste võrdlemine nõuab mõtlemist, kuid see ei näita üksi, kas laps oskaks sama tehte vastuse ise kirja panna. Seepärast tasub mõni mängus ette tulnud tehe hiljem suuliselt või paberil üle küsida. Kui vastus tuleb siis samuti, on põhjust rohkem usaldada, et teadmine kandub mänguvälisesse olukorda.

Kui laps ütleb, et mäng on igav, pole mõtet seda kohustuslikuks muuta. Sama oskust saab harjutada kaartide, täringute, klotside või suuliste küsimustega ning mõne lapse jaoks sobivad need palju paremini. Rakenduse väärtus sõltub suuresti sellest, kas ekraanipõhine küsimuste lahendamine tekitab soovi veel proovida. Kui see muutub pidevaks vaidlemiseks, on parem vahetada meetodit kui eeldada, et iga mänguline lahendus meeldib igale õppijale.

Samuti ei pruugi see olla õige valik lapsele, kellele ekraaniküsimused ei meeldi või kes vajab korrutamise mõistmiseks käegakatsutavaid esemeid. Sellisel juhul on lauamäng, klotsid, joonistatud rühmad või õpetaja juhitud tegevus tõenäoliselt parem esimene samm. Ka laps, kes juba valdab korrutustabeleid kindlalt, võib otsida sisukamat matemaatilist väljakutset kui korduv põhitõdede harjutamine.

Võrreldes tavalise töövihikuga pakub mäng vaheldust ja madalama lävega alustamist, kuid paberil saab laps vastuse ise kirja panna ning lahenduskäiku näidata. Võrreldes juhuslike veebiviktoriinidega on selle selge teema eelis keskendumine korrutamisele, ent kitsas fookus on ühtlasi piirang. Kui eesmärk on kogu matemaatikaoskuse arendamine, vali lisaks ülesandeid, kus tuleb mõelda teksti, joonise või arvutuskäigu kaudu.

Võrreldes õpetaja või lapsevanema juhendatud harjutamisega on mäng iseseisvam viis küsimusi läbi proovida, kuid täiskasvanu saab märgata segadust ja muuta seletust kohe, kui laps takerdub. Seetõttu ei peaks neid variante vastandama. Mäng võib sobida kordamiseks hetkel, mil täiskasvanu ei saa kõrval olla, samas kui uue mõiste õpetamisel on vahetu vestlus sageli väärtuslikum. Kui laps õpib paremini kuulamise ja koos lahendamise kaudu, jäägu ekraan täiendavaks võimaluseks, mitte põhiliseks õpetajaks.

Millal edasi liikuda ja kellele see sobib

Kui laps saab korrutustabeli tehetele üha kindlamalt vastata, ära jää ainult sama tüüpi kordamise juurde. Lase tal selgitada, mida korrutamine tähendab, koostada ise paar tehet või kasutada korrutamist lihtsas igapäevases olukorras, näiteks võrdselt jagatud esemete arvu leidmisel. See aitab kontrollida, kas mängus harjutatud vastused kanduvad üle ka teistsugusesse ülesandesse. Kui selgitamine on keeruline, naaske esmalt rühmade ja konkreetsete näidete juurde.

Hea märk edasiliikumiseks pole ainult see, et vastused tulevad kiiresti, vaid ka see, et laps suudab korrutise leida teistsuguses järjekorras või kasutada seda lihtsas tekstülesandes. Võid paluda tal ise koostada väikese näite: mitu eset on kolmes võrdse suurusega karbis, kui igas karbis on sama arv? Kui ta oskab olukorra tehteks muuta ja vastuse põhjendada, on harjutamine hakanud väljuma ekraanilt. Siis võiks mängu kasutada vaid aeg-ajalt meeldetuletuseks ja anda rohkem ruumi mitmekesisematele ülesannetele.

Rakendus sobib kõige paremini lapsele, kes õpib korrutustabeleid või vajab nende meelde tuletamiseks lisakordamist, ning täiskasvanule, kes tahab harjutamist lühikeste osadena korraldada. See ei ole parim valik, kui otsid laia matemaatikarakendust, üksikasjalikku õpetust või paberil lahenduskäiku asendavat tööriista. Praegune versioon on 2.2.5 ja mängu kasutamiseks on vaja Androidi versiooni 7.0 või uuemat; kui laps kasutab iPhone’i või iPadi, tasub enne allalaadimist kontrollida, et mäng oleks tema seadmele saadaval.

Paigaldamise eel võiks lapsevanem mõelda ka sellele, millist rolli mäng kodus täitma hakkab. Kui soovid lühikest lisaharjutust juba õpitud korrutistele, on selle eesmärk selge. Kui aga loodad, et mäng seletab lapsele esmakordselt korrutamise põhimõtte või katab terve matemaatikaprogrammi, ei vasta see ootusele. Samuti tasub arvestada ostuvõimalustega: väiksematele lastele on mõistlik seadme ostuseaded enne kasutamist üle vaadata, et juhuslik puudutus ei tekitaks arusaamatust.

Kokkuvõttes soovitaksin seda kui lihtsat viisi muuta korrutustabelite kordamine lapse jaoks mängulisemaks, tingimusel et täiskasvanu aitab vajaduse korral tehteid mõista. Alusta koos, sea väike eesmärk ja lõpeta enne, kui tähelepanu hajub. Parim tulemus tuleb siis, kui mängu küsimused käivitavad mõtlemise, mitte ei asenda seda. Kui laps naudib sellist harjutamist, on see hea täiendus õppimisele; kui ta vajab rahulikku selgitust või laiemat matemaatikaprogrammi, vali kõrvale sobivam õppimisviis.